„Muidugi saaks ka ise filmida, kui seda osata, aga ma olen liiga kärsitu, tahan kogu aeg lavastada. Ma arvan, et ma tegelikult ei oskagi klassikalist dokki hästi teha,” ütleb dokumentalist Eeva Mägi. Foto: Tiit Blaat

Eelmisel kuul toimunud Docpointil anti esimest korda välja noore dokumentalisti preemia. Selle pälvinud Eeva Mägi puhul tõsteti esile tema julgust teha asju uutmoodi. Tõepoolest – ETV-s „Eesti lugude” hulgas linastunud filmid „Lembri Uudu” ja „Süda Sõrve sääres” on kaugel harjumuspärasest vaatlusdokumentaalist. Pikkade poeetiliste kaadritega lavastuslikud lood näitavad hääbuvate külade inimesi ja elu. Aga iseäralikud pole ainult Eeva filmid, vaid ka tema enda kui filmitegija tee. Eeva esimene eriala on hoopis juura ja advokaadina töötab ta siiani.


Mõlemas sinu „Eesti lugude” sarja filmis on tegelased pigem näitlejad kui vaadeldavad. Kuidas sa said nad filmis kaasa tegema? Kas Saaremaa tüdrukuna lapsepõlvest saadud sotsiaalne kapital aitas?

Filmi „Süda Sõrve sääres” peaosalist Villit ma näiteks enne filmi ei tundnud. Mul oli algul teine peategelane Kalju, kes suri poole võtteperioodi pealt. Pidin leidma kellegi teise.

Avalehele
11 Kommentaari
Loe veel: