Stalningradi lahing Foto: RIA Novosti/Scanpix

SAKSLASED TAGANEVAD

Jaanuar

Stalingradi lahingu lõppjärk. Sakslased olid sunnitud taanduma Põhja-Kaukaasiast, britid tõrjusid sakslased Liibüast.

Veebruar

Stalingradi lahing lõppes Punaarmee läbimurdega ja Wehrmachti taganemisega.


VARSSAVI GETO ÜLESTÕUS

Aprill

Ülestõus lõppes sakslaste korraldatud juutide massimõrvaga.
Varssavi geto ülestõus
Foto: Wikipedia commons


PUNAARMEE PEALETUNG

Juuli

Peeti Prohhorovka ja Kurski lahingud, ühed ajaloo suuremad tankilahingud. USA kindral Patton jõudis Sitsiiliasse, Benito Mussolini kaotas Itaalias võimu.

SAKSLASTE JÕUD NÕRGENEB

Oktoober

Sakslased löödi lõplikult Põhja-Kaukaasiast välja, Vaba Prantsusmaa partisanid vabastasid Korsika, Itaalia kuulutas Saksamaale sõja.


BERLIINI POMMITAMINE

November

Punaarmee hõivas Kiievi ja Briti õhuvägi pommitas Berliini. Dodekaneesidel toimusid lahingud sakslaste ja itaallaste vahel.

Detsember

Valgevene ja Ukraina rindel algas Punaarmee suurpealetung.
Punaarmee pealetung Ukrainas 1943
Foto: Wikipedia commons


PUNAARMEE EDASITUNG

1944

Jaanuar

Punaarmee väed sisenesid Poola aladele, Korsuni all peeti ägedad lahingud, murdus Leningradi blokaad. Kuu aega hiljem oli rindejoon Narva all.


KRIMM HÕIVATAKSE

Aprill

Punaarmee sisenes Odessasse ja Rumeenia aladele ning hõivas suure osa Krimmist, kus sakslased kuu aega hiljem alistusid.


D-PÄEV

Juuni

Liitlasväed sisenesid Rooma. D-päev ehk Normandia dessant

– 155 000 lääneliitlaste sõdurit – maabus Prantsusmaal. Sakslaste rakettide V1 löögid Inglismaale, Punaarmee pealetung Valgevenele ja Soomele.
Normandia dessant
Foto: REUTERS/SCANPIX


ATENTAAT HITLERILE

Juuli

Punaarmee hõivas Minski ja Vilniuse. Berliinis nurjus Hitleri atentaat. Island kuulutas end Taani alt iseseisvaks.


VARSSAVI ÜLESTÕUS

August

Algas Varssavi ülestõus saksaste vastu, punavägi murdis lõpuks Eestisse.

1945


HITLER PUNKRISSE

Jaanuar

Punaarmee hõivas kogu Leedu ja suure osa Poolast koos Varssaviga ning alustas Ida-Preisimaa hõivamist. Hitler sulgus Berliini füüreripunkrisse.
Hitleri punker
AFP/Scanpix


JALTA KONVERENTS

Veebruar

Toimus Stalini, Churchilli ja Roosevelti Jalta konverents, kus lepiti kokku sõjajärgse maailma mängureeglid. Budapesti lahing lõppes Punaarmee võiduga. Liitlased pommitasid Dresdenit.
Churchill, Roosevelt ja Stalin Jalta konverentsil
Foto: AFP/Scanpix


LIITLASTE PEALETUNG

Märts

USA armee suutis rajada Reinist itta sillapea ja murda Ruhri aladele, ka Briti väed ületasid Reini. Jugoslaavias toimus Tito partisanide suurpealetung, Punaarmee sisenes Austriasse ja Danzigisse.


HITLERI ENESETAPP

Aprill

Punaarmee hõivas Königsbergi ja Viini ning likvideeris Slovakkia riigi. Tito hõivas Zagrebi ja Põhja-Itaalias sai lõpu Mussolini Salò vabariik. Punaarmee alustas Berliini lahingut, ameeriklased hõivasid Leipzigi, Nürnbergi ja Müncheni; britid ja kanadalased Bremeni, prantslased Stuttgardi. Berliini tänavail toimusid lahingud ja Hitler tegi enesetapu.
Adolf Hitler
Foto: Wikipedia commons



SÕJA LÕPPVAATUS:

1945

Mai

2. mail hõivati Berliini riigipäevahoone ja linna garnison kapituleerus.
Foto: Arhiiv

4. mail alistus Saksa garnison Taanis, Põhja-Saksamaal ja Hollandis.

5. mail algas Praha ülestõus, Saksa mundris eestlaste jaoks ka Tšehhi põrgu.

7. mail hülgasid sakslased Horvaatia ja Briti väed sisenesid Austriasse.

Saksamaa kapituleerus lääneliitlaste ees ametlikult.

8. mail lõppes sõda Norras. Alistusid ka Lätis, Kuramaa kotis olnud Saksa väed.

9. mail alistusid sakslased Kanalisaartel ja Bornholmis. Moskvas peeti võidupidustusi.

11. mail hõivas Punaarmee lõplikult Praha.

12. mail alistusid Saksa väed Kreetal.

15. mail hävitas Jugoslaavia peaminister Josip Broz Tito iseseisva Horvaatia riigi.
Josip Broz Tito
Foto: Arhiiv

23. mail vangistati Saksamaa nn Flensburgi valitsus.

Maailmasõda jätkus Aasia rindel Jaapani vastu kuni 1945. aasta 2. septembrini.