Mussolini ja tema fašistlik partei olid muutunud selleks ajaks normaalse poliitika osaks. Olid nad ju kaasatud paremtsentristlikku valitsusse, et nõnda pakkuda vastukaalu vasakpoolsetele. Valitsus oli kaoses, tema institutsioonidel puudus legitiimsus ja vasakpoolsed parteid võitlesid omavahel. Fašistid olid aga vallandanud vägivalla, mida Mussolini lubas klassikalise väljapressija kombel ohjeldada.