PÄEVA TEEMA | Toomas Peterson: meie lapselaste ajal eurotsooni küllap enam ei eksisteeri. Milleks siis selline riigieelarve?

Riigieelarve on meie tähtsamaid riigikorralduse dokumente. Paraku käsitletakse seda kui mingit eesmärki, eelkõige eelarve tasakaalu saavutamise mõistes, mitte kui vahendit. Riigieelarve on vahend riigi eesseisvate probleemide ja suundade lahendamiseks.

Aga millega tegelevad samal ajal rahva poolt valitud valitsejad? Juba poolteist aastat kestnud majanduslanguse ja ülikõrge inflatsiooni tingimustes rapsitakse üksikute, süsteemist väljarebitud maksutõusudega ning püütakse erinevalt eurotsooni keskmisest riigieelarvet nominaalsesse tasakaalu viia.

Soovitakse näidata muret nn riigi korras rahanduse pärast ja kutsuda alamaid kasinusele, et meie n-ö lapselapsed ei peaks taluma ja tasuma suuri võlgnevusi. Tingimustes, kus siis ilmselt enam sellisel kujul Euroopa Liitu ja eurotsooni ei eksisteeri! Samas eiratakse praegu eurotsooni, mille liikmed me oleme, keskmisi mõõdikuid, riigisektori võlamäära ja riigieelarve defitsiiti suhtes SKTsse.

Riigieelarve ja eelarvestrateegia koostamise algetapis tehti suuri sõnu valitsussektori kärbete ja eelarverevisjoni kohta. Nüüdseks on selgunud, et läks nagu tavaliselt - ei kärpeid, ei eelarve revisjoni.

Majanduslanguse ja poolte elanike vaesumise tingimustes suurendatakse käibe- ja tulumaksu kahe protsendipunkti võrra, mis niigi kõrge inflatsiooni tingimustes löövad eelkõige vaesemaid elanikke ja regioone. Ja seda Reformierakonna ühe ebaloogilise valimislubaduse, nn maksuküüru kaotamise, kompenseerimiseks, selmet püüda varamaksude sisseseadmise ja käibemaksu erisustega pisutki leevendada vaesemate olukorda.