Madis Somelar: käärimine koolides üha suureneb. Õpetajaskond ootab rahandusministri visiooni hariduse tulevikust

Juba 2015. aastal rõhutas haridus- ja teadusminister Jürgen Ligi, et riigi strateegiline eesmärk on tõsta õpetajate keskmine palk 120%-ni Eesti keskmisest ning see lubati saavutada 2019. aastal.

26. septembril 2023 võttis valitsus vastu 2024. aasta riigieelarve ning avalikustati riigi eelarvestrateegia 2024–2027. Rahandusminister Mart Võrklaev on avalikes esinemistes rõhutanud, et 2024. aasta eelarve on visioon, kuhu soovitakse Eestit juhtida. Vaatamata haridusvaldkonna probleemide adekvaatsele kirjeldamisele riigi eelarvestrateegias ning peaministri ja rahandusministri käsutuses olevale informatsioonile haridusvaldkonnas valitseva kriisi kohta, ei paku koostatud riigieelarve lahendust õpetajate järelkasvu põuale ning õpetajate lahkumisele haridussektorist.

Näiteks on riigi eelarvestrateegias 2024–2027 toodud, et õpetajaskonna järelkasvu probleem muutub iga aastaga üha teravamaks. Tõdetakse, et õpetajate keskmine vanus tõuseb ja kvalifikatsioonile vastavaid õpetajaid lisandub koolidesse ja lasteaedadesse järjest vähem. Nähakse, et aine- ja klassiõpetajate vastuvõtt ülikooli ei ole vastupidiselt ootustele suurenenud ning lõpetamiseni jõuab vaid 62% õpetajakoolitusse sisseastunutest. Rõhutatakse, et kõige teravam on puudujääk loodus- ja reaalainetes. Et olukord oleks mõistetav, toon paralleeli meditsiinist: arst teavitab patsienti üsna raskest diagnoosist ning seejärel pakub leevenduseks mõned plaastrid ja klaasi vett, tehes seejuures näo, et ravi on piisav.