Maalikunstnik Andres Koort (51) oli oma kodu rajades ajast ees. Paljud nüüdsed trendivõtted olid üle kümnendi tagasi siinmail alles tundmatud.

Tallinna kesklinnas asuva tsaariaegse paekivimaja ruumika korteri söögitoas seisab maast laeni ulatuv betoonist naiseskulptuur. Selle egiptusepärase hiigelkuju autor on korteri peremehe Andrese vanavanaisa, skulptor Jaan Koort. Nüüdseks restaureeritud kuju jõudis Andreseni tükkideks purunenuna.

„Käisime 1990. aastatel vanavanaisa sünnikodu vaatamas. Varem oli seal Eesti kunstimuuseumi filiaal, aga selleks ajaks oli hoone taas eraomandis. Uued omanikud olid skulptuurid aidast, kuhuneed kunagi hoiule olid toimetatud, traktoriga põllule vedanud ja isegi neist paar korda üle sõitnud,” jutustab Andres uskumatuna tunduvat lugu.

Tegelikult oli selliseid kujusid kunagi veel. Nimelt üle sajandi tagasi projekteeris Soome üks kuulsamaid arhitekte Eliel Saarinen Tallinnasse Draamateatri vastu pangahoone, kus tänapäeval asuvad kultuuriministeerium ja Rahva Raamatu kauplus. Hoone kaunistuseks telliti Jaan Koortilt hulk betoonskulptuure, mille kunstnik valas Pariisis valmis ja saatis rongiga Tallinna. Osa kujusid paigaldati hoonele, osa mitte – tellijale tulemus lihtsalt ei meeldinud. Ka kohale pandud kujud võeti paar aastat hiljem maha. Rasked betoonskulptuurid veeti metsa. Palju aastaid hiljem leidis need sealt üks loodust nautima tulnud kunstitundja ja kujud jõudsid Pupastverre Jaan Koorti sünnikodus asunud muuseumi aita hoiule. Seal kujud lõpuks suures osas hävisid.

Avalehele
Loe veel: