Katkend Siim Kallase raamatust. 16. osa. Mees haaras mul rinnust kinni ja karjatas: „Ütle kohe, kui suur on Tähekese tiraaž!“

Ühel 1976. aasta augustipäeval sõime lõunat ülikooli toanaabri ja hea sõbra Tõnu Laagiga, kes töötas Eesti Raadios. Rääkisin talle, et teen elu huvitavamaks, kirjutades artikleid majandusteaduse ajaloost. Mõni päev hiljem ta helistas ja küsis, et ega ma ei taha hakata ühe saate juhiks, mis võiks mulle hästi sobida.

Saade oli „Mnemoturniir“. Saatejuht Hans Kiiver oli ootamatult surnud ja sobivat saatejuhti maja seest polnud õnnestunud leida. See oli üsna jahmatav ettepanek. Ma tahan järele mõelda, ütlesin. Mõtle tund aega, siis ütle! Neljapäevaks on stuudio juba valmis pandud. Kõndisin mööda tuba edasi-tagasi ja siis ütlesin „jah“.

Saade minu juhtimisel oli eetris 13 aastat katkematult igal pühapäeval kell 11 ja oli väga populaarne. Algus võttis põlvist nõrgaks. Vastajad nn Tarkade Klubist silmitsesid mind üsna hapude nägudega. Aga tasapisi hakkasime klappima ja meie koostöö sujus tegelikult väga hästi.