Sisejulgeolek algab inimeste kindlustundest. Kui meie inimesed on teadlikud võimalikest ohtudest ja nende lahendamise võimalustest, on nad enesekindlamad ja ise osa lahendusest, mitte probleemist.

Samas on sisejulgeolek ülioluline komponent riigi kaitsevõimes tervikuna ja riigikaitselisest seisukohast on ühtlaselt üle riigi paiknev elanikkond eksistentsiaalse tähtsusega. See on nii vana tõde, et endalgi ammu imelik seda korrutada. Aga kas me oleme riigina ka päriselt midagi ette võtnud, et see nii oleks?