„Üksi olemine on ühiskonna jaoks natuke tabu ja minu käest on ka sageli küsitud: ikka oled üksi? Jumal hoidku, ma tahan olla! Tüüpiline ühiskondlik surve, et inimene peab kaksi olema – ei pea, kui ta on oma elus 25 aastat abielus olnud. Ma olen juba tõendanud, et suudan elada kellegagi kahekesi,” ütleb Sirje Runge (70).

Vanaduse toredust võivad Runge sõnul mõista üksnes need, kes on ise vanaks elanud. Surmaeelset ehk vana olemise aega peab Runge inimese elus kõige tähtsamaks: „On kohutavalt tähtis, kuidas me seda aega elame. Mul on selja taga palju tundeid, kogemusi ja mälestusi, mis aina kasvavad. Ning oluline on ka see, mis elu elasime, enne kui vanaks saime.”

Tal on hea meel, et mehed ei näe temas enam naist, vaid sõpra ja inimest. „Mul pole enam ammu seksuaalhuvisid ja see vabastas minu ajus väga suure ruumi, et tegeleda hoopis teiste asjadega. Ka minu suhted muutusid teistsuguseks – pole enam füüsilise seksuaalsusega seostuvaid tobedusi.” 

Avalehele
136 Kommentaari
Loe veel: