Raamatute järgi on mul kujunenud ettekujutus, et armastasite Maret väga. Olite armastajad, aga ka sõbrad.

See oli armastus ja sõprus. Aga ma tahaksin vältida muljet, et meil oli ebatavaline klapp, umbes nagu õnn kaardimängus, mida enamikul ei ole. Oli ka aegu, kus silmapiiril oli abielulahutus. Koolis on nii, et enne tehakse töö ja siis saadakse diplom. Abielus saadakse diplom enne ja siis abielu ehitamise töö alles algab. Meil oli hea lähtepunkt, aga abielu hoidmine nõudis kõva tööd.

Ei saa kedagi õpetada oma elu elama, aga ikkagi: kuidas peaks seda tööd tegema?

Skaut jätab laagriplatsi metsas lahkudes puhtamaks, kui see oli enne. Abielus on vastav norm, et kumbki katsub teha natuke rohkem kui poole kodustest töödest. On palju koduseid töid, mida ma tegin, ilma et Mare oleks märganud, sest teda ei olnud kohal. Ja vastupidi. Kui jagada pool ja pool, siis tekib kergesti tunne, et mina teen rohkem.

On arutlused ja vaidlused. Arutelus ei katsuta mitte võitu saada, vaid selgust. Vaidluses võetakse tihti alguses üks hoiak ja tuntakse kohustust jääda seda kaitsma isegi siis, kui vastuargumendid hakkavad ülekaalu saavutama. Seda soovitan vältida nii tööl kui ka kodus.

Mare lahkus 2013. aastal. Olete abikaasast jäänud väga puudust tundma. Mis on aidanud tühja kohta täita?

See, et Mare oli olemas. Mu endine dekaan ütles pärast Mare surma: ole rõõmus, et ta sul oli, paljudel pole üldse olnud. Tosin korda päevas kuulen end ütlemas: Mare, millal sa tagasi tuled? Olen harjutanud ise endale vastama: aitäh, Mare, et sa olid olemas. See on mind elus hoidnud.

Avalehele
62 Kommentaari
Loe veel: