Rail Balticu Saustinõmme viadukti ehitus Foto: Tiit Blaat

Kadri Simson, kes aasta ja kaks kuud tagasi Lelle-Pärnu raudtee sulgemise ajal lohutas inimesi „juba” 2026. aastal avatava Rail Balticuga, edutati Brüsselisse. Mida aga teha Jüri Ratasega, kelle ümmarguste vastuste generaator sel nädalal Vikerraadio saates „Stuudios on peaminister” Rail Balticu kohta esitatud küsimuste peale rikki läks?

Tõsiasi, et Ratas viis jutu Rail Balticult ilusale ilmale, on veel üks väike märk, et Baltimaade hiigelprojekt liigub halvima võimaliku stsenaariumi poole – ei ela ega sure. Seda küll projekteeritakse ja isegi mõnd objekti ehitatakse, kulutusi tehakse (sealhulgas Eesti enda rahaga), aga pole kindel, et 2020-ndatel saab Rail Balticuga sõita Tallinnast Pärnussegi, muudest kohtadest rääkimata.

Rail Balticu probleemidest andsime eile põhjaliku ülevaate Eesti Päevalehe veebis. Üksnes parandamatu optimist usub, et täna Tallinnas toimuv Balti riikide peaministrite kohtumine toob neile kiire lahenduse – selleks on raudteeprojekti juhtimist vaevavad hädad liiga tõsised ja keerulised.

Koostöö kehva seisu arvestades võiks Eesti seada Rail Balticu prioriteediks kohalike raudteeühenduste võimalikult kiire rajamise.

Kui Baltimaade valitsusjuhid ei suuda ühisfirma juhtimist lähemal ajal mõistuspäraseks reorganiseerida ega tuua projekti juurde tagasi Soomet, pole mõtet Rail Balticu rahvusvahelisust enam rõhutada. Vanamoodi „koostööd” jätkates saame heal juhul kümmekonna aastaga kalli raudtee, mis on nime poolest küll rahvusvaheline, aga tegelikult Eesti ühendust Euroopaga uuele tasemele ei tõsta. Ei parane uue raudtee hinna vääriliselt ka Eesti-sisesed transpordiühendused, sest algul polnud need üldse sajandi ehituse eesmärkide hulgas ja praegu on need alles teisejärgulised.

Möödunud aastal teatas Rail Baltic, et Eestisse on planeeritud kahe rahvusvahelise peatuse – Tallinn ja Pärnu – kõrvale ka 11 kohalikku peatust. Aga need valmivad plaani kohaselt alles 2030. aastaks ja raha nende ehitamiseks peab Eesti ise leidma. Arvestades, et praeguste hinnangute järgi on kogu ehituse ajakava graafikust umbes kaks aastat maas, tähendaks see kohalike raudteeühenduste paranemist parimal juhul 2032. aastaks. Riikide koostöö kehva seisu arvestades võiks Eesti seada Rail Balticu prioriteediks kohalike raudteeühenduste võimalikult kiire rajamise.