2023. aasta Eesti toidupiirkond on Mulgimaa, kuhu tasub sõita uute maitsete avastusretkele.
Külalislahkus ja eestlaste (võib-olla ka teiste) usaldamine käivad Gruusias käsikäes.
REISIKIRI | „Oleksin värisevate jalgade ja üleni higisena kohe sealt ülevalt merre hüpanud.“ A nagu armastus Amalfi vastu (4)
Amalfi rannik meelitab igal aastal enda rüppe meeletu hulga turiste. Ja pole ka ime.
Olen alati olnud seda meelt, et suvel tuleks reisida pigem külmale maale, näiteks Norrasse. Nii võtsingi ette seikluse maalilises Lofootide saarestikus.
REISIKIRI | Näha Budvat ja surra... Näen, kuidas neli vetelpäästjat asetavad vee piirile hallijuukselise vanaproua keha (11)
Soliidses eas kaunis Budva on Montenegro enim külastatud linn. Igal suvel tõmbab see ligi rohkelt puhkajaid, kes soovivad uidata vanalinna tänavatel, päevitada Budva Riviera liivarandadel ja pidutseda, nagu homset ei tulekski.
Aserbaidžaani tuntakse kui „tule maad“ ning Bakuus ja selle ümbruses saab see otsese tähenduse. Olgu selleks siis leegikujulised pilvelõhkujad või küngas, mille veerel vohab looduslik igavene tuli.
Paljudele inimestele seostub Itaalia just filmidest ja raamatutest tuntud Toscana piirkonnaga.
REISIKIRI | Soolorändurina Gröönimaa avarustes. Kohalike põhiteema: uus lennujaam pöörab elu pea peale (5)
Gröönimaal on võimalik fjorde imetleda, jääkilbil sammuda ja tundras põhjapõtradega tõtt vaadata. Kohalik elu on aga mitmeplaanilisem kui turisti ideaal. Tööstus toob leiva lauale. „Veri, higi ja pisarad“ pole ses kontekstis liialdav kirjeldus.
Viis reisiselli – pereisa ja -ema, väike poiss, kuldne retriiver ja seiklushimuline kass – võtsid ette avastusretke Itaaliasse. Kõigepealt pöörati autorool kuulsate järvede poole.
Sügisel hakkas mu hing unistama kevadisest Šotimaast: mustakriimulised majad ja künklik maastik, kus otsekui igal sammul kajaks torupillihääl.
REISIKIRI | Kasteheinas mängivad lõvikutsikad. Keenia tänavail on Kalašnikovi automaatidega mehed harilik vaatepilt (1)
Keenia on täis kohutavat vaesust, ent samal ajal ka nõnda uskumatut ilu.
Vilniuses olles panin tähele, et kõik kohalikud, kellega pikemalt vestlen, mainivad vähemalt korra suurvürst Gediminast või jäävadki temast andunult rääkima.
„Preili, kas vajate teejuhatust? Teen seda täiesti tasuta,“ hõikab särasilmne noorsand, kui kõmbin Fèsi vanalinna kitsastel tänavatel. Tegelikult pole säärases olukorras midagi tasuta.
Suvisteks reisiseiklusteks sobivad ideaalselt Bosnia ja Hertsegoviina ning Montenegro, kus on imekaunis loodus ja saab palju teada riikide ajaloost. Põikasin ka Dubrovnikusse, ent tuleb nentida: hinnad on seal krõbedad.
Et mitte jääda koos väikelapsega koduremondi tolmu ja segaduse sisse, tuli „raske südamega“ langetada otsus, valida ajutine pelgupaik ja mõneks ajaks välja kolida.
Reimo Rüntu veedab talved Kreekale kuuluval rahuliku rütmiga Sámose saarel, kus seekord kostitas teda maavärin ja oht sattuda hiidlaine küüsi.
