Lavastaja Alexander Payne on oma filmides kujutanud sageli keskealisi või vananevaid mehi, kes maadlevad suurte eksistentsiaalsete küsimustega. Tema värskeimas töös „Mahajäänud“ kohtuvad justkui lõpusirgele jõudnud ja alles algav elutee.
Lemko rahvaviisi „Гей, пливе кача“ („Ujus pardipoeg mööda jõge“) esitasid Euroopa 2024. aasta kultuuripealinna Tartu avamisel kammerkoor Kolm Lindu, dirigeeris Valter Soosalu. Ukraina juurtega metsosopran Anna Dõtõna esitus oli südamlik. Vaata videost!
Laul, mis reedel Euroopa kultuuriaaasta Tartu 2024 avapidustustel inimesed tõeliselt kaasa tõmbas, oli Trad.Attack!i „Ann Läts Aita“. See oli helge ja tempokas laul, selle töötluse on teinud Sander Mölder. Vaata videost!
Morbiidne. Liigutav. Värviline. Need on esimesed sõnad, mis meenuvad inimestele, kes vaatasid reedel Tartu kultuuripealinna avatseremooniat ja osalesid sellele järgnenud reivihõngulisel rongkäigul. Kuna rahvast oli ülikoolilinna jaoks tõesti palju, tuli paljudel leppida avatseremoonia valikulise pii...
Võimatu näib Alexander Zverevi 2023. aastat käsitleda ilma koduvägivallasüüdistusteta ja Arina Sabalenka hooaega ilma sõjaküsimuste laviinita. Netflix tõestas kahjuks, et televisioonis on kõik võimalik.
Tartus Emajõel rullub täna lahti vaatemäng, kus näeb nii valgusinstallatsioone kui ka enneolematult suurt jõel ujuvat lava. Kus-mis-kuidas toimuma hakkab?
Tartusse tulek voolis Võru tüdrukust Kaisa Kuslapuust selle, kes ta praegu on – heitunud müürilillest sai südameid võitva bändi solist ja luuletaja.
Eesti suurimast sisevetel sõitvast laevast ehitatud jõelava, eestlase keskmisest korterist suuremad LED-ekraanid, olümpiamängude tasemel produktsioon. Tartu 2024 produktsioonijuht tutvustab avatseremoonia künnisel erakordse pingutuse tagamaid.
Kultuur vajab laiapindset toetamist soodsas keskkonnas. See loob kuuluvustunde, aitab kaasa julgeolekule, majanduslikule läbilöögivõimele ja ekspordile.
Eesti luuletaja Joonas Veelmaa võitis möödunud laupäeval Euroopa luuleprõmmu. Ükski kodumaine luuletaja pole varem meistritiitlit võitnud.
„Kui 2019. aastal oleks heas usus Euroopa kultuuripealinnaks valitud Narva, olnuks nüüd tulemuseks totaalne krahh. Mingit ida-lääne ühendajat Venemaa suunal pole veel aastaid võimalik mängida,“ arvab Tartu 2024 kontseptsiooni autor Berk Vaher.
Eesti tagastas täna Ukrainale kulla-aarde, mille toll oli 2018. aastal konfiskeerinud Eesti-Vene piiril.
Vanemuise lavastus „Neljas õde“ on kirjade järgi (tragi)komöödia, kuid selles on väga vähe naljakat.
Eesti Laulu kui telesaate kohta kehtib ETV-s aina süvenev tendents: mõõdutundetu oma naba imetlemine. Jupiterile ei peaks olema lubatud sama mis härgadele (erakanalitele).
AkzoNobeli kunstipreemia pälvis sel aastal Tõnis Saadoja näitusega „Kõrgus merepinnast“. Nominatsiooni esitas Eesti Kunstimuuseum, preemia suuruseks on 5000 eurot.
Üheaegselt Londoni ja Berliini tippkoolides õppiv noor eesti pianist Tähe-Lee Liiv pälvis käesoleva, 2023-2024 õppeaasta toetuseks kümne tuhande euro suuruse stipendiumi, mida rahastab anonüümseks jäänud eesti ettevõtja.
Tänase kultuuribiidi muusika valis helilooja ja muusik Lauri-Dag Tüür, kes soleerib Audiospaa sarja kontserdil „Heroes“ Lepo Sumera 4. sümfooniat elektrikitarril.
Ühtpidi oli see tragöödia, aga ka ime. Nii viidatakse 1972. aasta lennukatastroofile, kus vastu igasugu ootusi jäi osa inimesi ellu.
Kultuuriministeeriumisse esitati tähtajaks riiklikele kultuuripreemiatele 86 ning spordipreemiatele 28 kandidaati.
Telefoniekraani vaatamine, matsutamine, joomasena kohale ilmumine, kommenteerimine – see kõik võiks teatrimajast väljapoole jääda, sest rikub saalisviibijate elamuse.
„Vägede ohjamine: kõrvalt jälgimine, analüüsimine ja suunamine meeldib mulle rohkem kui ise laval olla,“ tunnistab noor lavastaja.
Täna avati Tallinnas Allee galeriis (Vana-Viru 11a) Jaan Elkeni maalinäitus „Camino“.
Eesti Teatriliit kavandab 22. jaanuaril solidaarsusaktsiooni õpetajate streigile, et nõuda pedagoogidele lubatud palga- ja töötingimuste parandamist.
Eestis kahe etendusega üles astuv Lvivi rahvusooper on üks väheseid teatreid, mis saab Ukrainas tegevust jätkata. Kui tuleb õhualarm, katkestavad töö ja lähevad varjendisse, tööd on neljal päeval nädalas.
Tallinna Linnateatri „Esietendus“ on tore, lõbus ja virgutab mõtteid, aga John Cassavetese filmi sügavust see kätte ei saa.
Kui Tartu delegatsioon maandunud lennukilt Kreeka pealinna Ateena öhe astub, ei ole mõne päeva tagusest +17 kraadist enam midagi järel. Tundub, et tõime külma ilma kaasa! Euroopa kultuuripealinna tiitliaasta 2024 üleandmise pidulik tseremoonia on alles järgmisel õhtul.
Yorgos Lanthimose „Vaesekesed“ on provokatiivne moraali-, klassi- ja seksuaalsuse teemal. Filmi suurim jõud peitub aga mängulisuses.
Alustades Kate Winsleti autokraatiaga ja lõpetades Sofia Vergara uimastikartelliga – sel aastal ei pea televiisorist laia kaarega mööda kõndima või voogedastusprogrammide tellimusi katkestama.
Märtsi alguses esietendub Soome Rahvusteatris Sofi Oksaneni näidend „Mansikkapaikka“ (Maasikakoht). Lavastus näitab, kuidas inimestest saavad vaenuliku ideoloogia etturid.
